Oh kui hea on jälle kodus tagasi olla! Ainult 17 tundi hotelli uksest välja astumisest kodu uksest sisse astumiseni!
Viimasel päeva hommikul oli veel paar tundi aega , et NYC sügavamini mälusse talletada. Valisime Margusega Manhattani lõunaosa ülevaatamise.
Kihutasime juba tuttava metrooga Brooklyini sillani. See jääb sinna East Riveri poole.
Vaated sillale ja sillalt:
Vasakpoolse maja seina peal oli kirjutet American Stock Exchange (börsihoone). Parempoolne hoone peaks olema Triniti kirik tagapoolt (????). Neid ühendab sillake. Saad minna ühest kohaste teise ilma maa peale astumata ;) :
Otsisime paaniliselt 9.11 mälestusmärki. Seal, kus kaardi peal oli World Trade Center Side, käisid suured ehitustööd ja ala oli taraga piiratud. Vähemalt meie sinna juurdepääsu üles ei leidnud..
Otsisime edasi. Vahepeal nägime juba tuttavat vaatepilti, kuidas politseinik liiklust reguleerib. Kuna rahvast ja autosid on üle mõistuse palju, oli vaja sinna olukordadesse lisada politseiniku mõistust. Nägime ka eelmisel päeval ja õhtul, et mitmel pool panid politseinikud vahepeal ülekäigurajale keti ette, et autod sõita saaksid, siis jällegi peeti autod kinni ning lasti jalakäiad üle. Valgusfoorid vist eriti sellise rahvahulga puhul ei loe. Siin aga nägime vahvat olukorda, kus kaks naispolitseinikku ei suutnud omavahel kokku leppida, mis nüüd järgmiseks õige teha oleks. Siis nad sõnelesid veidike omavahel :)
Lõpuks leidsime sellise 9.11 mälestusmärgi. Seal juures olles tekkis masendav tunne mõeldes sellele päevale ja telekast nähtule....
Ja siis läksime okupante otsima Wall Steetile. Wall Streeti leidsime, aga okupandid olid juba kõik laiali läinud.
( http://en.wikipedia.org/wiki/Occupy_Wall_Street )
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/occupy-wall-street-on-anarhistlik-liikumine.d?id=62986386
Wall Street:
Kaks ja pool tundi oli nagu linnulennul kadunud. Kiirustasime metrooga Eesti Majja, et seal kohtuda Maiga jat siis koos lennujaama sõita.
Muideks, Mai oli leidnud Manhattanilt mõne ökopoe. Kahjuks mul siia pilti panna ei ole praegu.
Viimane vaade maapealsele Ameerikale enne lennuki pardale astumist:
Sain vastuse ka oma küsimusele, kas lennukisse saab kudumisvardaid kaasa võtta. Saab küll. Vähemalt bambusest varrastest ei teinud turvakontroll väljagi. Lennujaamas ja lennukis istudes oli väga hea Madise kindaid kududa. Päris valmis ei saanud, aga ega seal palju enam puudu ka ei ole.
Lennukis Atlandi kohal toimus veel ka Mai maheprojekti töökoosolek- mida nüüd edasi teha. Kõik mõtted said ilusasti paberile ja järgnevad koosolekud ning arutelud on juba paika pandud. Aga kõigepealt tuleb aklimatiseeruda.
Ja ega Mai ei jätnud seda ökovärki isegi mitte Helsingi lennujaamas. Tegelikult, kui teadlikult vaadata, on seda tervislikku ja naturaalset toitu ja näksimist ikka päris palju. Soome ju ongi oma olemuselt selline naturaalne ja looduslik.
Mai kostitas meid ergutava smuutiga. Naturaalne, ilma säilitusainete ja muu jamata, aga kui vaatasime, kus tehtud - UK.
Retsept oli aga selline:
Mango Passion Fruit smuuti
1 purustatud õun
1/2 mangot
1/3 banaani
1/3 purustatud apelsini
1/4 passion fruit ehk grenadill ?
1 tükk virsikut
veidike laimimahla
Viimasel päeva hommikul oli veel paar tundi aega , et NYC sügavamini mälusse talletada. Valisime Margusega Manhattani lõunaosa ülevaatamise.
Kihutasime juba tuttava metrooga Brooklyini sillani. See jääb sinna East Riveri poole.
Vaated sillale ja sillalt:
Minu meelest on see Manhattani Annelinn
Väga kummaline on näha keset pilvelõhkujate metsa pisikesi kirikuid. Muidu need pilvelõhkujad ei tundugi nii suured ;), aga kui kirik kõrval on, siis saab mastaapidest aru.
Ja võõrastes maades reisides vaatan ma alati, millised näevad välja selle rahva kalmistud. Sealkandis olid need sellised tihedalt mälestuskive täis olevad väljakud. Kui lennukile läksime, siis sõitsime mööda isegi ühest peaaegu citys olevast kalmistust. Ja ikka tihedalt kive täis pisikesed maalapikesed. Kui mõelda, kui palju inimesi seal linnas elab ja kunagi saab igaüks kuskile sängitatud, siis ma ei kujuta ette..... Oma lippu armastavad nad ka väga. Kui 10 aastat tagasi Põhja-Dakotas käisin, hakkas vahe Eestiga eriti eredalt silma. Kõigil elumajadel lehvisid ka igapäevaselt lipud küljes. Ja siin siis ka viimses puhkepaigas:
Vasakpoolse maja seina peal oli kirjutet American Stock Exchange (börsihoone). Parempoolne hoone peaks olema Triniti kirik tagapoolt (????). Neid ühendab sillake. Saad minna ühest kohaste teise ilma maa peale astumata ;) :
Otsisime paaniliselt 9.11 mälestusmärki. Seal, kus kaardi peal oli World Trade Center Side, käisid suured ehitustööd ja ala oli taraga piiratud. Vähemalt meie sinna juurdepääsu üles ei leidnud..
Otsisime edasi. Vahepeal nägime juba tuttavat vaatepilti, kuidas politseinik liiklust reguleerib. Kuna rahvast ja autosid on üle mõistuse palju, oli vaja sinna olukordadesse lisada politseiniku mõistust. Nägime ka eelmisel päeval ja õhtul, et mitmel pool panid politseinikud vahepeal ülekäigurajale keti ette, et autod sõita saaksid, siis jällegi peeti autod kinni ning lasti jalakäiad üle. Valgusfoorid vist eriti sellise rahvahulga puhul ei loe. Siin aga nägime vahvat olukorda, kus kaks naispolitseinikku ei suutnud omavahel kokku leppida, mis nüüd järgmiseks õige teha oleks. Siis nad sõnelesid veidike omavahel :)
Lõpuks leidsime sellise 9.11 mälestusmärgi. Seal juures olles tekkis masendav tunne mõeldes sellele päevale ja telekast nähtule....
Ning immigrantidele pühendatud mälestusmärk. Selle rajas üks mees, kelle vanemad kunagi Ameerikasse põgenesid.
Siis veel Vabadussammas päevavalguses. Sinna sõidavad ka praamid ja seal oleks päev otsa tegevust, aga meil ei olnud kahjuks aega seda trippi kaasa teha :(
Ja siis läksime okupante otsima Wall Steetile. Wall Streeti leidsime, aga okupandid olid juba kõik laiali läinud.
( http://en.wikipedia.org/wiki/Occupy_Wall_Street )
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/occupy-wall-street-on-anarhistlik-liikumine.d?id=62986386
Wall Street:
George Washington ja Margus Wall Streetil.
Selles kohas kuulutati Washington ametlikul Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks.
New Yorki Börss. Maailma suurim loomulikult
Kaks ja pool tundi oli nagu linnulennul kadunud. Kiirustasime metrooga Eesti Majja, et seal kohtuda Maiga jat siis koos lennujaama sõita.
Muideks, Mai oli leidnud Manhattanilt mõne ökopoe. Kahjuks mul siia pilti panna ei ole praegu.
Viimane vaade maapealsele Ameerikale enne lennuki pardale astumist:
Sain vastuse ka oma küsimusele, kas lennukisse saab kudumisvardaid kaasa võtta. Saab küll. Vähemalt bambusest varrastest ei teinud turvakontroll väljagi. Lennujaamas ja lennukis istudes oli väga hea Madise kindaid kududa. Päris valmis ei saanud, aga ega seal palju enam puudu ka ei ole.
Lennukis Atlandi kohal toimus veel ka Mai maheprojekti töökoosolek- mida nüüd edasi teha. Kõik mõtted said ilusasti paberile ja järgnevad koosolekud ning arutelud on juba paika pandud. Aga kõigepealt tuleb aklimatiseeruda.
Ja ega Mai ei jätnud seda ökovärki isegi mitte Helsingi lennujaamas. Tegelikult, kui teadlikult vaadata, on seda tervislikku ja naturaalset toitu ja näksimist ikka päris palju. Soome ju ongi oma olemuselt selline naturaalne ja looduslik.
Mai kostitas meid ergutava smuutiga. Naturaalne, ilma säilitusainete ja muu jamata, aga kui vaatasime, kus tehtud - UK.
Retsept oli aga selline:
Mango Passion Fruit smuuti
1 purustatud õun
1/2 mangot
1/3 banaani
1/3 purustatud apelsini
1/4 passion fruit ehk grenadill ?
1 tükk virsikut
veidike laimimahla
No comments:
Post a Comment