Willow Valley

Jõudsime ilusasti Pennsylvaniasse, Lancasterisse DoubleTree hotelli. Alustasime sõitu hommikul kell 9. Teekond kestis umbes 8 tundi.  Päris jube on võõral maal ja võõra autoga sõita, aga Taavi sai sellega suurepäraselt hakkama. Maastik oli väga ilus. Columbuse ümbruses tasandik, siis hakkas muutuma selliseks Vooremaa tüüpi maastikuks, siis jõudsime nagu Otepääle ja lõpuks oli ikka päris mägine. Kõrgeim koht oli vist 2270 jalga. Ületasime Appalachi mäestiku.

Koggu teekonna jooksul olid ilusad vaated. Mäed, farmid, põllud, lihaveise karjad...

Meie auto, mis meid Columbusest Lancasterisse tõi. Millegipärast oli laenutuses Florida numbrimärgiga auto :)

 Hommik algas härmatanud maaga, siis sulas maa paljaks, siis jõudsime taas lumepiirile ;) ning lõpks maandusime teiselpool mägesid erkrohelise rohuga Lancasteris. See koht on palju armasam kui Columbus. Siin on pisemad ja armasamad majad ning meie hotellike, mis on linnast väljas, on eriti armsa koha peal. Käisime Maiga veidi ümbrust vaatamas nii kaua, kui veel hämar oli. Tiigikesed ja kirik ja jõulutulede säras puud ning majad.

Jõuluteemaline kujundus kiriku kõrval

Eile oli konverentsil viimane päev ja teemaks oli põhiliselt tervis. Hommikul kõige esimese loenguna kuulasime küll Jill Clappertoni 'Soil Biological Fertility - The Link to Mineral nutrient-Dense Food, Grain and Forages'. See oli muidu ka huvitav loeng, aga eriti meeldis mulle see, et seal puudutati veidi rohkem ka nisu teemat. Ja loengu esitus ning ülesehitus olid väga mõnusad ja kergesti haaratavad ning loogiline. Sealt loengust jooksime kohe kuulama Jerry Brunetti loengut 'Diet, the Immune System and Cancer' ning pärast lõunat arst Arden Anderseni 'A Doctor's Take on Soil, an Agronomist's Take on Health'. Vähist ma eriti ei tea ja see kuidas Brunetti selle põjustest ning selle vältimisest rääkis oli huvitav, aga päris keeruline. Ja ikkagi on nii palju seostud selle toiduga, mida sööme (ta oli ise ka vähist paranenud puhta ja täisväärtusliku ning targa toitumisega).  Dr. Anderseni loengus oli ka palju huvitavat, aga minu arust ka seda, mida eestlased juba paljuski teavad. Minu arust ei ole eesti inimesed oma elukorralduselt ja toitumiselt veel nii hullult põhjas, kui ameeriklased. Vähemalt minu tutvusringkond. No mul on muidugi tutvusringkonnas enamus väikelinnades ja maal elavaid inimesi. Viimane keynote speaker oli Gray Graham, kes rääkis jällegi epigeneetikast. Juba nii palju minuni jõudnud see teema viimasel ajal!!! Näitas, kuidas kassid,  kes on toitunud toorpiimast ja pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud piimast siseelundite poolest erinesid. Umbes nelja põlvkonnaga läks asi  ikka täitsa jamaks neil, kes puhast toorpiima ei saanud ja ainult töödeldud piima jõid. Ja jamaks nii füüsilisel kui ka sotsiaalsel tasandil - kassid muutusid agresiivsemaks (võrdleme noorte koolitulistamisetega), strukturaalsed deformeerumised (mõtleme kui palju väärhambumust lastel-noortel), allergilisus (no inimestel ju ka seda hullult!), viljatuse probleemid (viljatuse probleemid ka inimestel). Ja selleks, et organism taas korda saaks, kulus ka neli põlvkonda. Ja veel üks huvitav fakt viimasest loengust: 1960 a kulutasi ameeriklased 18 % National Income'st toidule ja 5 % tervishoilule. Tänasel päeval 9 % toidule ja 17 % tervishoiule. Odav töödeldud väheväärtuslik toit :(
Muideks, kuulsin, et Kanadas on toorpiima müük absoluutselt keelatud. USAs vist sõltub osariigist. Jummel tänatud, et meil Jõgeval seda väiketalunike käest soovi korral osta saab!

Homme hommiklu läheme ühte farmi uudistama.


Veel mõned Columbuse hetked:

Eilne õhtu Columbuses. Toimus vist mingi jäähoki mäng. Suured rahvamassid liikusid kohalikku "spordipaleesse"

Meie hommikusöögi omletimeister. Tegi hea tujuga meile (eriti Maile :)) väga maitsvaid omlette.